kohanemise riikliku strateegia koostamine
ENFRA projekti lõpptulemused on avalikud
Projekt „Eesti taristu ja energiasektori kliimamuutustega kohanemise strateegia“ (ENFRA projekt) on üks neljast Euroopa majanduspiirkonna finantsinstrumendi rahastatud ja Keskkonnaministeeriumi tellitud projektist, mille tulemuste põhjal pannakse 2016. aastal kokku Eesti riiklik kliimamuutustega kohanemise strateegiadokumendi eelnõu.
ENFRA uuringu käigus selgus, et kõige enam haavatavamad käesoleva sajandi lõpuks prognoositud kliimategurite parameetrite muutustele on elektrivõrk, kanalisatsioonivõrk, hooned ja transporditaristu. Neis alavaldkondades on ka tänase ilmastiku negatiivne mõju suurem kui teistes alavaldkondades ja kliimamuutustega kohanemise meetmeid on ka täna juba enim rakendatud.
Eesti taristu ja energiasektor on ehitatud arvestades meie asukoha suhteliselt suurte äärmuste vahemikes muutuvate kliimateguritega. Sealhulgas +35 ja -45 kraadi vahele jäävate temperatuuridega, 0-45 meetrini sekundis puhuvate tuultega ja nii põua kui paduvihmadega. Sellegipoolest on taristu ehitamisel vaja tulevikus arvestada sademeterohkemate talvede, üha sagenevate kuumalainete ja tormidega, suurenenud jäitepäevade arvu ja merepinna taseme tõusuga ning muude riskidega, mis taristut, taristust sõltuvaid teenuseid ning energiaressursside kättesaadavust ja energiatootmist mõjutavad.
Prognoositud kliimamuutustest tekkida võivad mõjud võivad olla nii positiivsed kui negatiivsed. Nii näiteks võib vähenenud lumikate positiivse mõjuna transpordisektorile kaasa tuua rohkem kergliiklejaid tänavatel kui ka kütuse kokkuhoidu kauba- ja reisijateveol. Kasvanud aasta keskmine tuulekiirus võimaldab tulevikus rohkem tulu saada kodumaisest tuuleenergia ressursist ning soojemate talvede tõttu võib eeldada hoonete vähenenud kütmisvajadust. Teisalt võivad negatiivsete mõjudena kuumemad suved kaasa tuua hoonete suurenenud jahutusvajaduse, sagenevad tormid tekitada tänasest enam elektrikatkestusi ja lõhkuda hooneid ning sagenenud jäitepäevad võivad põhjustada rohkem liiklusõnnetusi.
Energeetikasektoris on kõige olulisemaks eesmärgiks tagada tarbijate energiaga varustatus igal ajahetkel mistahes ilmastikutingimuste korral. Vähendamaks elektrivarustuse katkemist ekstreemsete kliimasündmuste avaldumisel, on õhuliinide maakaabliga asendamise kõrval vaja üle minna elektri- ja soojusenergia hajutatud tootmisele ning panustada tarbijate oma ja avariielektrivarustuse võimekuse loomisele.
Hoonete kliimamuutustega kohandamisel on olulisimaks ehitusnõuete täpsustamine, projekteerimisel uute olude ja riskidega arvestamine ning ehitusjärelevalve tugevdamine. Ka transpordi- ja muu taristu kohandamiseks tulevaste kliimariskidega on olulisimaks meetmeks kliimamuutustega arvestamine taristu projekteerimisel ja ehitamisel, sest täna rajatav peab inimesi teenima ka saja ja enama aasta pärast.
ENFRA projekti pikemat kokkuvõtet saab lugeda ja alla laadida siin.
ENFRA uuringu käigus selgus, et kõige enam haavatavamad käesoleva sajandi lõpuks prognoositud kliimategurite parameetrite muutustele on elektrivõrk, kanalisatsioonivõrk, hooned ja transporditaristu. Neis alavaldkondades on ka tänase ilmastiku negatiivne mõju suurem kui teistes alavaldkondades ja kliimamuutustega kohanemise meetmeid on ka täna juba enim rakendatud.
Eesti taristu ja energiasektor on ehitatud arvestades meie asukoha suhteliselt suurte äärmuste vahemikes muutuvate kliimateguritega. Sealhulgas +35 ja -45 kraadi vahele jäävate temperatuuridega, 0-45 meetrini sekundis puhuvate tuultega ja nii põua kui paduvihmadega. Sellegipoolest on taristu ehitamisel vaja tulevikus arvestada sademeterohkemate talvede, üha sagenevate kuumalainete ja tormidega, suurenenud jäitepäevade arvu ja merepinna taseme tõusuga ning muude riskidega, mis taristut, taristust sõltuvaid teenuseid ning energiaressursside kättesaadavust ja energiatootmist mõjutavad.
Prognoositud kliimamuutustest tekkida võivad mõjud võivad olla nii positiivsed kui negatiivsed. Nii näiteks võib vähenenud lumikate positiivse mõjuna transpordisektorile kaasa tuua rohkem kergliiklejaid tänavatel kui ka kütuse kokkuhoidu kauba- ja reisijateveol. Kasvanud aasta keskmine tuulekiirus võimaldab tulevikus rohkem tulu saada kodumaisest tuuleenergia ressursist ning soojemate talvede tõttu võib eeldada hoonete vähenenud kütmisvajadust. Teisalt võivad negatiivsete mõjudena kuumemad suved kaasa tuua hoonete suurenenud jahutusvajaduse, sagenevad tormid tekitada tänasest enam elektrikatkestusi ja lõhkuda hooneid ning sagenenud jäitepäevad võivad põhjustada rohkem liiklusõnnetusi.
Energeetikasektoris on kõige olulisemaks eesmärgiks tagada tarbijate energiaga varustatus igal ajahetkel mistahes ilmastikutingimuste korral. Vähendamaks elektrivarustuse katkemist ekstreemsete kliimasündmuste avaldumisel, on õhuliinide maakaabliga asendamise kõrval vaja üle minna elektri- ja soojusenergia hajutatud tootmisele ning panustada tarbijate oma ja avariielektrivarustuse võimekuse loomisele.
Hoonete kliimamuutustega kohandamisel on olulisimaks ehitusnõuete täpsustamine, projekteerimisel uute olude ja riskidega arvestamine ning ehitusjärelevalve tugevdamine. Ka transpordi- ja muu taristu kohandamiseks tulevaste kliimariskidega on olulisimaks meetmeks kliimamuutustega arvestamine taristu projekteerimisel ja ehitamisel, sest täna rajatav peab inimesi teenima ka saja ja enama aasta pärast.
ENFRA projekti pikemat kokkuvõtet saab lugeda ja alla laadida siin.
