kohanemise riikliku strateegia koostamine
Konverents kaardistas kliimamõjusid ning kohanemismeetmeid
Eestis oli sel aastal viimase 150 aasta kõige soojem 18. märts, märkis Stockholmi keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse programmijuht ja vanemekspert Valdur Lahtvee (pildil) avades konverentsi „Taristu ja energiasektori kliimamuutustega kohanemine“. Konverents toimus 20. märtsil Tallinnas ning oli üks osa Eesti kliimamuutustega kohanemise strateegia eelnõu ettevalmistusprotsessist, samuti avas konverents projekti „Eesti taristu ja energiasektori kliimamuutustega kohanemise strateegia“.
Kui Eesti kliima muutub edaspidi samas tempos, kui praegu, siis sarnanevad meie talved mõne aja pärast talvedele Odessas või Münchenis. Suvel on lisaks kõrgemale temperatuurile oodata rohkem kuumalaineid, põua ja paduvihmade vaheldumist, rohkem äikesetorme. Talvel on jõgedes senisest kõrgem veetase, kevadised suurveed jäävad ära. Transporti silmas pidades muutub teedelagunemiseperiood pikemaks, pime aeg muutub pimedamaks ja libe aeg libedamaks. Mõttekas on oma tulevikuplaanides sellega juba täna arvestada.
Konverentsil andis ülevaate Eesti kliimamuutustega kohanemise strateegia koostamisest Timo Uustal Eesti Keskkonnauuringute Keskuse projektijuht, Eesti kliimaperspektiividest aastal 2100 rääkis Kerli Kirsimaa Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskusest, kliimamõjudest transpordile andis ülevaate Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskuse vanemekspert Mari Jüssi, ettekande „Energiaressursid ja kliimamõju“ tegi Alo Allik, Eesti Maaülikooli Tehnikainstituudist. Kliimamõjudest soojamajanduses ja jahutamisel rääkis Jaanus Uiga Eesti Maaülikooli Tehnikainstituudist.
Pealelõunal töötati gruppides ning kaardistati võimalikke kliimamõjusid ning kohanemismeetmeid neljas valdkonnas: transporditaristu, elektritootmine ja -võrgud, veevarustus ja kanalisatsioonivõrgud, soojatootmine ja jahutus.
Siin saad tutvuda konverentsiettekannetega:
Eesti riikliku kliimamuutuste mõjuga kohanemise strateegia ja rakenduskava ettepaneku väljatöötamine, Timo Uustal
Energiaressursid ja kliimamõju. Alo Allik
ENFRA projekti tutvustus. Valdur Lahtvee
Kliimamuutuste mõju transpordile. Mari Jüssi
Kliimamõjud soojuse tootmisel ja jahutamisel. Jaanus Uiga
Eesti tuleviku kliimatsenaariumid aastani 2100. Kerli Kirsimaa
Kui Eesti kliima muutub edaspidi samas tempos, kui praegu, siis sarnanevad meie talved mõne aja pärast talvedele Odessas või Münchenis. Suvel on lisaks kõrgemale temperatuurile oodata rohkem kuumalaineid, põua ja paduvihmade vaheldumist, rohkem äikesetorme. Talvel on jõgedes senisest kõrgem veetase, kevadised suurveed jäävad ära. Transporti silmas pidades muutub teedelagunemiseperiood pikemaks, pime aeg muutub pimedamaks ja libe aeg libedamaks. Mõttekas on oma tulevikuplaanides sellega juba täna arvestada.
Konverentsil andis ülevaate Eesti kliimamuutustega kohanemise strateegia koostamisest Timo Uustal Eesti Keskkonnauuringute Keskuse projektijuht, Eesti kliimaperspektiividest aastal 2100 rääkis Kerli Kirsimaa Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskusest, kliimamõjudest transpordile andis ülevaate Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskuse vanemekspert Mari Jüssi, ettekande „Energiaressursid ja kliimamõju“ tegi Alo Allik, Eesti Maaülikooli Tehnikainstituudist. Kliimamõjudest soojamajanduses ja jahutamisel rääkis Jaanus Uiga Eesti Maaülikooli Tehnikainstituudist.
Pealelõunal töötati gruppides ning kaardistati võimalikke kliimamõjusid ning kohanemismeetmeid neljas valdkonnas: transporditaristu, elektritootmine ja -võrgud, veevarustus ja kanalisatsioonivõrgud, soojatootmine ja jahutus.
Siin saad tutvuda konverentsiettekannetega:
Eesti riikliku kliimamuutuste mõjuga kohanemise strateegia ja rakenduskava ettepaneku väljatöötamine, Timo Uustal
Energiaressursid ja kliimamõju. Alo Allik
ENFRA projekti tutvustus. Valdur Lahtvee
Kliimamuutuste mõju transpordile. Mari Jüssi
Kliimamõjud soojuse tootmisel ja jahutamisel. Jaanus Uiga
Eesti tuleviku kliimatsenaariumid aastani 2100. Kerli Kirsimaa
