Ehitised

1. vahearuannde kokkuvõte - olukorrakirjeldus

Ehitised, alates eramajadest ja lõpetades haiglate või tööstusrajatistega, on kõige levinum taristu tüüp, mis on kasutusel ka teistes taristu sektorites (nt raudteejaamad, lennujaamad, bussijaamad, elektrijaamad, kütusehoidlad  jt hooned). Ehitiste valdkonnas on oluline roll erasektoril mistõttu mõjutavad kliimamuutused just elanikke-eraomanikke ja enamikel juhtudel viiakse kohanemistegevused ellu ka just eraomanike poolt. Riiklike, regionaalsete ja kohalike ametiasutuste roll seisneb nii nende materiaalsete põhivarade kohandamisel vastavaks kliima muutumisega kui ka kliima muutumisega kohanemise arvestamisega  ruumilises planeerimises ja lubade väljastamise protsessides. Eestis põhjustavad ekstreemsed ilmastikunähtused igal aastal hoonetele suuremat või väiksemat kahju. Tormituuled on rebinud majadelt katuseid ning üleujutused ja sadevesi on põhjustanud olulisi veekahjustusi. Lisaks ekstreemsetele ilmastikunähtustele võib suurt kahju teha ka raske lumi, mis on kaasa toonud katuste sisselangemist ning suur sademete hulk, mis on põhjustanud niiskuskahjustusi hoonetel. Põhiliseks kohanemismeetmeks lähiminevikus ja praegu on hoonete projekteerimisel ja ehitamisel kliimatingimustele vastupidavusega seotud nõuete järgimine ja ehituskvaliteedi tagamine.


2. vahearuande kokkuvõte - kliimamuutuste põhjalik mõjuanalüüs (sh võimalike riskide ja haavatavuse hindamine ja analüüs)

Kliimamuutuste mõjud avaldavad survet ehitste energiatõhususele, sisekliimale, konstruktsioonidele ja kasutatud ehitusmaterjalidele. Seetõttu tuleks kliimamuutuste erinevaid mõjusid arvesse võtta nii planeerimisel, projekteerimisel kui ka olemasolevate hoonete rekonstrueerimisel.
 
Eesti elamufond on võrreldes teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega energiakulukas ning madala kvaliteediga. Suurem osa korterelamutest moodustavad 1961-1990 ehitatud raudbetoonist suurpaneelmajad, kus asub 72% kõikidest korteritest ja 88% korterelamute eluruumide pinnast. Uusehitiste arendamine on olnud aeglane ning nende ehituskvaliteet kõikuv. Vanenev ja kehva kvaliteediga elamufond on aga kliimamuutuste mõjude suhtes haavatav. Vaatamata probleemidele, on sektoris tulevikus ette näha mitmeid positiivseid arenguid. Karmistuvad nõuded uute hoonete ning oluliselt renoveeritud hoonete ehituskvaliteedile mõjutavad positiivselt sektori vastupidavust kliimamuutuste mõjudele. Järjest kasvab ka taastuvate energiaallikate kasutamine elamutes ning tekivad uued teadmised materjalide sobivusest ning haavatavusest ilmastikumõjudele.
 
Peamised ehitisi mõjutavad riskid on kliimamuutuste tulemusel sagenevad ekstreemsed sademed, kuumalained ning rannikualade üleujutused. Aastakeskmine temperatuuritõus võib positiivse mõjuna tuua kaasa mõningase kütmisvajaduse languse talveperioodil, kuid negatiivse mõjuna võib suureneda suvine jahutamisvajadus. Ülekuumenemisel on oluline mõju eelkõige büroohoonetele ja haiglatele, kus inimesed viibivad päevasel ajal ning ei saa päeva jooksul oma asukohta hoones muuta. Sademete hulga kasv mõjutab negatiivselt hoonete sisekliimat, energiatõhusust ning kasutatud ehitusmaterjale. Hoone islolatsioonimaterjalieni jõudev niiskus vähendab nende efektiivsust ning suurendavad hallituse ja teiste niiskusest sõltuvate organismide kasvu hoone struktuurides. Mereveetaseme tõus ning äärmuslike kliimasündmuste esinemise sagenemine võib tulevikus oluliselt tõsta rannikualade üleujuse riski ning kahjustuste ulatust.


 

© 2017 Copyright SEI Tallinn