kohanemise riikliku strateegia koostamine
Elektritootmine
1. vahearuande kokkuvõte - olukorrakirjeldus
Eesti on maailmas üks suuremaid põlevkivi tootjaid ja sellel baseerub ka valdav osa, ligi 85,8% kohalikust elektritoodangust. Elektritootmises on seniajani traditsiooniline tolmpõletamine loovutamas oma prioriteetset seisundit õlitootmisele, mille kaasproduktidele ärakasutamine tõstab märkimisväärselt kogu põlevkivi energeetilise ahela kasutegurit. Elektritootmises ja -varustuses avaldavad kliimamuutused kahesugust mõju. Ühest küljest vähendab talviste temperatuuride vähenemine madala temperatuuriga talvekuude täiendavat elektritarvet hoonete lisakütmiseks. Teisalt suurendab suvine kõrgem temperatuur hoonete jahutamise vajadust ja ühtlasi elektritarvet. Ja vastupidi, mida külmem on sügisel, talvel ja kevadel, seda rohkem elektrit toodetakse. Ka sademed mõjutavad elektritootmist; mida rohkem sajab, seda rohkem tuleb kaevandustest vett välja pumbata. Mida kuivem ja kuumem on suvi, seda rohkem peavad elektrijaamad jahutusvett tarbima, kuid on oht, et vett ei pruugi olla piisavalt. Kuivad ja kuumad ilmad võivad põhjustada ladustatud põlevkivi isesüttimist. Kliima soojenemisega on sagenenud äikesetormid, mis viivad rivist välja alajaamasid, halvendavad elektrivarustust, mis omakorda halvab majandussektoreid ja vähendab tarbimist, jne. Kliimamuutustega kohanemismeetmeid on rakendatud ja rakendatakse juba elektritootmisseadmete asukohavalikul ja projekteerimisel. Nii on elektrijaamade hooned ehitatud selliselt, et ei tuul ega sademed ei mõjuta elektritootmise ja käidu seadmeid. Kaasaegsed elektritootmisseadmed ja -üksused toimivad üldjuhul häireteta, sest projekteerimise etapil on kliimategurite sesoonsed muutused juba arvesse võetud. Taastuvate energiaallikate baasil toodetud elektrienergia kogus on aasta-aastalt jõudsalt kasvanud ulatudes 12,4% kogu 2013 toodetud elektrienergiast Taastuvate energiaallikate baasil elektritootmisel on suurim kliimategurite mõju eelkõige tuulekiiruse mõju tuulegeneraatorite tootmismahule ja sademete mõju hüdrojaamade tootmismahule.
2. vahearuande kokkuvõte - kliimamuutuste põhjalik mõjuanalüüs (sh võimalike riskide ja haavatavuse hindamine ja analüüs)
Elektritootmises ei ole ette näha suuri muutusi, sest nii käesoleval ajal kui ka lähemas tulevikus jätkub peamise fossiilse kütuse, põlevkivi kasutamine elektri genereerimiseks. Olukord muutub aga peale 2050 aastat, mil põhimõtteliselt uued elektrigenereerimise viisid turule tulevad ning prevaleerima hakkavad. Eelkõige vesinikuenergeetika kombineerimine päikese ja tuuleenergia ressurssidega ning nende kooskäsitlemine elektri akumuleerimiseks eesmärgiga kasutada varusid tarbimise tipukoormuse ajal. Vesinikuenergeetika põhineb kütuseelementidel, mida on võimalik kasutada tootmise hajutamisel ning sellega ühtlasi vähendada sõltuvust kliimateguritest. Vaatamata asjaolule, et taastuvad energiaressursid on kliimamõjude osas mõnevõrra enam haavatavad, suureneb siiski nende osatähtsus energiabilansis pidevalt ning sajandi teisel poolel on põlevkivi kui kasutamisel enim saastet tekitav ressurss suures osas elektritootmise sektorist välja tõrjutud. Kliimamuutustest tulenevad negatiivsed mõjud küll mõnevõrra suurenevad, kuid samas kompenseerib taastuvate energiaressursside laialdane kasutamine fossiilsetega võrreldes kliima soojenemise, mida võib lugeda oluliseks positiivseks mõjuks. Sademete kasvuga seoses muutub hüdroenergia toodang, kuid kokkuvõttes on langeva vee abil elektritootmine marginaalse osakaaluga, mistõttu siinkohal võib pea kõigi vaadeldud kliimategurite mõjud lugeda tähtsusetuteks. Praegusel ajal täheldatav päikeseenergia kasutuselevõtmine järjest kiirenevas tempos loob kindla veendumuse, et sellel ressursil on märkimisväärne tulevik sõltumata kliimamuutuste kujunemisest. Vaid pilvisuse suurenemine võiks olla kliimategur, mis päikeseenergia kasutamist elektrigenereerimisel võiks negatiivselt mõjutada. Sademed vaid aitavad kaasa igasuguste päikeseenergiat püüdvate seadiste töö efektiivsusele puhastades pindu atmosfääritolmust.
Aastaks 2100 toimuvatest kliimamuutustest võib enim tähelepanu osutada tuuleenergiale, mille puhul on oodata ressursi suurenemist. Järjest suureneva rolli omandavad meretuulepargid, mill epuhul tormituuled ja jääolud mängivad tähtsat rolli. Kuid tuuleparkide areng jõuab iga kümnendiga järjest kindlamale tasemele ning kliimategurite mõjud nähakse ette preventiivsete abinõudega, mis väldivad suures osas kõik mõjutegurid. Puidu ja üldse biomassi osas kliimategurid ei mõjuta, sest elektritootmine jätkub väga tõenäoliselt endisel viisil kinnistes ehitistes ning ei ole mõjutatav kliimamuutustest.
Foto: Shutterstock
Eesti on maailmas üks suuremaid põlevkivi tootjaid ja sellel baseerub ka valdav osa, ligi 85,8% kohalikust elektritoodangust. Elektritootmises on seniajani traditsiooniline tolmpõletamine loovutamas oma prioriteetset seisundit õlitootmisele, mille kaasproduktidele ärakasutamine tõstab märkimisväärselt kogu põlevkivi energeetilise ahela kasutegurit. Elektritootmises ja -varustuses avaldavad kliimamuutused kahesugust mõju. Ühest küljest vähendab talviste temperatuuride vähenemine madala temperatuuriga talvekuude täiendavat elektritarvet hoonete lisakütmiseks. Teisalt suurendab suvine kõrgem temperatuur hoonete jahutamise vajadust ja ühtlasi elektritarvet. Ja vastupidi, mida külmem on sügisel, talvel ja kevadel, seda rohkem elektrit toodetakse. Ka sademed mõjutavad elektritootmist; mida rohkem sajab, seda rohkem tuleb kaevandustest vett välja pumbata. Mida kuivem ja kuumem on suvi, seda rohkem peavad elektrijaamad jahutusvett tarbima, kuid on oht, et vett ei pruugi olla piisavalt. Kuivad ja kuumad ilmad võivad põhjustada ladustatud põlevkivi isesüttimist. Kliima soojenemisega on sagenenud äikesetormid, mis viivad rivist välja alajaamasid, halvendavad elektrivarustust, mis omakorda halvab majandussektoreid ja vähendab tarbimist, jne. Kliimamuutustega kohanemismeetmeid on rakendatud ja rakendatakse juba elektritootmisseadmete asukohavalikul ja projekteerimisel. Nii on elektrijaamade hooned ehitatud selliselt, et ei tuul ega sademed ei mõjuta elektritootmise ja käidu seadmeid. Kaasaegsed elektritootmisseadmed ja -üksused toimivad üldjuhul häireteta, sest projekteerimise etapil on kliimategurite sesoonsed muutused juba arvesse võetud. Taastuvate energiaallikate baasil toodetud elektrienergia kogus on aasta-aastalt jõudsalt kasvanud ulatudes 12,4% kogu 2013 toodetud elektrienergiast Taastuvate energiaallikate baasil elektritootmisel on suurim kliimategurite mõju eelkõige tuulekiiruse mõju tuulegeneraatorite tootmismahule ja sademete mõju hüdrojaamade tootmismahule.
2. vahearuande kokkuvõte - kliimamuutuste põhjalik mõjuanalüüs (sh võimalike riskide ja haavatavuse hindamine ja analüüs)
Elektritootmises ei ole ette näha suuri muutusi, sest nii käesoleval ajal kui ka lähemas tulevikus jätkub peamise fossiilse kütuse, põlevkivi kasutamine elektri genereerimiseks. Olukord muutub aga peale 2050 aastat, mil põhimõtteliselt uued elektrigenereerimise viisid turule tulevad ning prevaleerima hakkavad. Eelkõige vesinikuenergeetika kombineerimine päikese ja tuuleenergia ressurssidega ning nende kooskäsitlemine elektri akumuleerimiseks eesmärgiga kasutada varusid tarbimise tipukoormuse ajal. Vesinikuenergeetika põhineb kütuseelementidel, mida on võimalik kasutada tootmise hajutamisel ning sellega ühtlasi vähendada sõltuvust kliimateguritest. Vaatamata asjaolule, et taastuvad energiaressursid on kliimamõjude osas mõnevõrra enam haavatavad, suureneb siiski nende osatähtsus energiabilansis pidevalt ning sajandi teisel poolel on põlevkivi kui kasutamisel enim saastet tekitav ressurss suures osas elektritootmise sektorist välja tõrjutud. Kliimamuutustest tulenevad negatiivsed mõjud küll mõnevõrra suurenevad, kuid samas kompenseerib taastuvate energiaressursside laialdane kasutamine fossiilsetega võrreldes kliima soojenemise, mida võib lugeda oluliseks positiivseks mõjuks. Sademete kasvuga seoses muutub hüdroenergia toodang, kuid kokkuvõttes on langeva vee abil elektritootmine marginaalse osakaaluga, mistõttu siinkohal võib pea kõigi vaadeldud kliimategurite mõjud lugeda tähtsusetuteks. Praegusel ajal täheldatav päikeseenergia kasutuselevõtmine järjest kiirenevas tempos loob kindla veendumuse, et sellel ressursil on märkimisväärne tulevik sõltumata kliimamuutuste kujunemisest. Vaid pilvisuse suurenemine võiks olla kliimategur, mis päikeseenergia kasutamist elektrigenereerimisel võiks negatiivselt mõjutada. Sademed vaid aitavad kaasa igasuguste päikeseenergiat püüdvate seadiste töö efektiivsusele puhastades pindu atmosfääritolmust.
Aastaks 2100 toimuvatest kliimamuutustest võib enim tähelepanu osutada tuuleenergiale, mille puhul on oodata ressursi suurenemist. Järjest suureneva rolli omandavad meretuulepargid, mill epuhul tormituuled ja jääolud mängivad tähtsat rolli. Kuid tuuleparkide areng jõuab iga kümnendiga järjest kindlamale tasemele ning kliimategurite mõjud nähakse ette preventiivsete abinõudega, mis väldivad suures osas kõik mõjutegurid. Puidu ja üldse biomassi osas kliimategurid ei mõjuta, sest elektritootmine jätkub väga tõenäoliselt endisel viisil kinnistes ehitistes ning ei ole mõjutatav kliimamuutustest.
Foto: Shutterstock
