kohanemise riikliku strateegia koostamine
Energiaressursid
1. vahearuande kokkuvõte - olukorrakirjeldus
Suurim energiaressurss ja ka suurim taastumatu energiaressurss Eestis on 2013 aasta statistika põhjal põlevkivi ning see on praegu teadaolevate varude ja tehnoloogiate korral ka aastail 2030 ja 2050 suurimaks energiaressursiks. Suurim taastuv energiaressurss on puit ning puit on ka tulevikus suurimaks taastuvaks energiaressursiks. Puidu kõrval üha suuremat osakaalu hakkab omama avameretuuleparkide abil kasutusele võetav tuuleressurss, rohtne biomass ja päikeseenergia. Kui põlevkivivaru on kliimatingimustest nõrgalt mõjutatud ja kaevandamisel on põhiliseks mõjuteguriks sademete hulk, siis taastuvad energiaressursid on kliimateguritest otseselt ja oluliselt mõjutatud. Nii näiteks mõjutab energiapuidu varumist ja kasutamist eelkõige ligipääs puiduvarule (raiealadele) ja puidu niiskusesisaldus, need sõltuvad järgmistest ilmastikuga seotud nähtustest: talvine maapinna külmumine; sademed; lumikate ja põhjavee tase. Ka tormituuled mõjutavad küttepuidu saadavust – tormi langetatud puud on enamasti saetööstusele kõlbmatu ja läheb kütteks. Ilmastikutingimustest mõjutatuim energiaressurss Eestis on turvas, mille varumine on otseselt sõltuv sademete hulgast. Rohtse biomassi hulka (kasvu) mõjutavad nii sademed (põud kui üleujutused), temperatuur kui valguskiirguse hulk. Tuulenergiat saame ammutada, vaid siis kui tuult on. Taastuvenergiaallikatest võidab kliimamuutustest enim tuuleenergeetika, sest suurima energianõudlusega külmal poolaastal on tuule kiirus näidanud selget kasvutrendi. Hüdroenergiaressurss on samuti otseselt sõltuv vee e. sademete hulgast, samas on hüdroenergia kasutamisel olulised looduskaitselised piirangud, mistõttu hüdroenergia arengul pole Eestis perspektiivi.
2. vahearuande kokkuvõte - kliimamuutuste põhjalik mõjuanalüüs (sh võimalike riskide ja haavatavuse hindamine ja analüüs)
Energiaressurside saaadavust mõjutavad aastani 2100 prognoositud kliimategurite muutused suhteliselt vähe. Aruande koostamise ajal oli Eestis suurima primaarenergia kasutusega energiaressursiks põlevkivi, samas kui suurima kasutuspotentsiaaliga on taastuvad energiaressursid: tuule- ja päikeseenergia. Nendele ja teistele Eestis leiduvatele energiaressurssidele avalduvat kliimamõju hinnati lähtuvalt dokumendis Eesti tuleviku kliima stsenaarimid aastani 2100 kirjeldatud kliimamuutustest. Antud kliimaparameetrite põhjal leiti, et prognoositud muutused avaldavad energiaressursside kättesaadavusele ja kvaliteedile nii positiivseid kui negatiivseid mõjusid. Kuna energiaressursid on lai valdkond ning need paiknevad kõikjal me ümber, siis avaldavad peaaegu kõik kliimategurite muutused antud valdkonnale mõju. Mõjud avalduvad enim uuritud perioodi lõpupoole, kus projitseeritud kliimategurite muutused on suuremad.
Taastuvate energiaressursside energiatihedus on üldjuhul madalam fossiilsete energiaressursside omast, seetõttu tuleb neid varuda suuremalt maa alalt ja kliimamõjude ulatus ühe ressursi lõikes on varieeruvam. Taastuvenergia ressursside mahule, kättesaadavusele, transpordile ja kasutamisele avaldavad kliimategurid üldjuhul ka suuremat mõju kui fossiilse kütuse ressurssidele. Energiaressursside kasutamises on suundumused ja eesmärgid seatud taastuvate energiaressurside kasutamise suurendamisele, kuid kuna taastuvad energiaressursid on kliimamõjudele rohkem avatud, siis suurenevad taastuvenergia osakaalu suurendamisega ühtlasi kliimamuutustest tulenevad positiivsed ja negatiivsed mõjud energiaressursside valdkonnale. Selle tõttu on tulevikus energiaressursside varumisel üha olulisem kasutatava tehnoloogia, ajastuse ja infrastruktuuri vastavus ilmaoludele. Mitmete energiaressursside varumine ja kasutamine on võimalik ainult teatud ajal aastas. Nii on näiteks puidu, rohtse biomassi ja turba varumine väga hooajaline tegevus. See tingib, et neid kütuseid on vaja vaheladustada, mis suurendab haavatavust, kui ladustamine on ilmastikuolude eest kaitsmata.
Aastaks 2100 toimuvatest kliimamuutustest tulenevalt on energiaressursside võrdluses oodata positiivset kogumõju tuuleenergia ressursile, väikest negatiivset mõju saab eeldada päikeseenergia ja puidu kui energiaressursi kasutamisele. Kõige vähem mõjutavad ilmastikuparameetrid ning nende muutused põlevkivi energiaressursi kasutamist, kasutatava põlevkiviressursi suurust projitseeritud muutused ei mõjuta.
Foto: Shutterstock
Suurim energiaressurss ja ka suurim taastumatu energiaressurss Eestis on 2013 aasta statistika põhjal põlevkivi ning see on praegu teadaolevate varude ja tehnoloogiate korral ka aastail 2030 ja 2050 suurimaks energiaressursiks. Suurim taastuv energiaressurss on puit ning puit on ka tulevikus suurimaks taastuvaks energiaressursiks. Puidu kõrval üha suuremat osakaalu hakkab omama avameretuuleparkide abil kasutusele võetav tuuleressurss, rohtne biomass ja päikeseenergia. Kui põlevkivivaru on kliimatingimustest nõrgalt mõjutatud ja kaevandamisel on põhiliseks mõjuteguriks sademete hulk, siis taastuvad energiaressursid on kliimateguritest otseselt ja oluliselt mõjutatud. Nii näiteks mõjutab energiapuidu varumist ja kasutamist eelkõige ligipääs puiduvarule (raiealadele) ja puidu niiskusesisaldus, need sõltuvad järgmistest ilmastikuga seotud nähtustest: talvine maapinna külmumine; sademed; lumikate ja põhjavee tase. Ka tormituuled mõjutavad küttepuidu saadavust – tormi langetatud puud on enamasti saetööstusele kõlbmatu ja läheb kütteks. Ilmastikutingimustest mõjutatuim energiaressurss Eestis on turvas, mille varumine on otseselt sõltuv sademete hulgast. Rohtse biomassi hulka (kasvu) mõjutavad nii sademed (põud kui üleujutused), temperatuur kui valguskiirguse hulk. Tuulenergiat saame ammutada, vaid siis kui tuult on. Taastuvenergiaallikatest võidab kliimamuutustest enim tuuleenergeetika, sest suurima energianõudlusega külmal poolaastal on tuule kiirus näidanud selget kasvutrendi. Hüdroenergiaressurss on samuti otseselt sõltuv vee e. sademete hulgast, samas on hüdroenergia kasutamisel olulised looduskaitselised piirangud, mistõttu hüdroenergia arengul pole Eestis perspektiivi.
2. vahearuande kokkuvõte - kliimamuutuste põhjalik mõjuanalüüs (sh võimalike riskide ja haavatavuse hindamine ja analüüs)
Energiaressurside saaadavust mõjutavad aastani 2100 prognoositud kliimategurite muutused suhteliselt vähe. Aruande koostamise ajal oli Eestis suurima primaarenergia kasutusega energiaressursiks põlevkivi, samas kui suurima kasutuspotentsiaaliga on taastuvad energiaressursid: tuule- ja päikeseenergia. Nendele ja teistele Eestis leiduvatele energiaressurssidele avalduvat kliimamõju hinnati lähtuvalt dokumendis Eesti tuleviku kliima stsenaarimid aastani 2100 kirjeldatud kliimamuutustest. Antud kliimaparameetrite põhjal leiti, et prognoositud muutused avaldavad energiaressursside kättesaadavusele ja kvaliteedile nii positiivseid kui negatiivseid mõjusid. Kuna energiaressursid on lai valdkond ning need paiknevad kõikjal me ümber, siis avaldavad peaaegu kõik kliimategurite muutused antud valdkonnale mõju. Mõjud avalduvad enim uuritud perioodi lõpupoole, kus projitseeritud kliimategurite muutused on suuremad.
Taastuvate energiaressursside energiatihedus on üldjuhul madalam fossiilsete energiaressursside omast, seetõttu tuleb neid varuda suuremalt maa alalt ja kliimamõjude ulatus ühe ressursi lõikes on varieeruvam. Taastuvenergia ressursside mahule, kättesaadavusele, transpordile ja kasutamisele avaldavad kliimategurid üldjuhul ka suuremat mõju kui fossiilse kütuse ressurssidele. Energiaressursside kasutamises on suundumused ja eesmärgid seatud taastuvate energiaressurside kasutamise suurendamisele, kuid kuna taastuvad energiaressursid on kliimamõjudele rohkem avatud, siis suurenevad taastuvenergia osakaalu suurendamisega ühtlasi kliimamuutustest tulenevad positiivsed ja negatiivsed mõjud energiaressursside valdkonnale. Selle tõttu on tulevikus energiaressursside varumisel üha olulisem kasutatava tehnoloogia, ajastuse ja infrastruktuuri vastavus ilmaoludele. Mitmete energiaressursside varumine ja kasutamine on võimalik ainult teatud ajal aastas. Nii on näiteks puidu, rohtse biomassi ja turba varumine väga hooajaline tegevus. See tingib, et neid kütuseid on vaja vaheladustada, mis suurendab haavatavust, kui ladustamine on ilmastikuolude eest kaitsmata.
Aastaks 2100 toimuvatest kliimamuutustest tulenevalt on energiaressursside võrdluses oodata positiivset kogumõju tuuleenergia ressursile, väikest negatiivset mõju saab eeldada päikeseenergia ja puidu kui energiaressursi kasutamisele. Kõige vähem mõjutavad ilmastikuparameetrid ning nende muutused põlevkivi energiaressursi kasutamist, kasutatava põlevkiviressursi suurust projitseeritud muutused ei mõjuta.
Foto: Shutterstock
