kohanemise riikliku strateegia koostamine
Energiasõltumatus, varustuskindlus ja -turvalisus
1. vahearuande kokkuvõte - olukorrakirjeldus
Energiasõltumatus, varustuskindlus ja energiaturvalisus on omavahel lahutamatult seotud, kusjuures eesmärgiks on tagada igal ajahetkel vajalik energiakogus Eesti kõigile tarbijatele, olgu see siis soojuse, elektri või kütuse kujul. Energiasõltumatusele ja varustuskindlusele on kliimategurite mõju nõrk, sest elektri ja soojatootmine põhineb enamasti kodumaistel kütustel ning Eestis on piisavalt nii oma elektritootmisvõimsusi kui välisühendusi sisemaise elektri tarbimise häireteta katmiseks. Vaid maagaasi ja autokütuste osas sõltume täielikult impordist.
Kliimategurid nagu tugev tuul, sademed, välisõhu temperatuur, jäätumine talvel, tormid ja äike jt ilmastikunähtused mõjutavad elektri varustuskindlust iga päev ja igal ajahetkel. Ilmastikunähtuste s.h. eriti suurte tormituulte suhtes, on energia varustuskindluse ja turvalisuse tagamisel haavataivam elektri ülekandevõrk. Enamik elektri ülekandest toimub õhuliinidega mis asuvad avamaastikul ja läbivad metsaalasid, mistõttu on sagedane elektriliinide purunemiste ja lühiste põhjuseks tuule langetatud puude kukkumine liinidele. Elektrikatkestused mõjutavad olulisel määral kõigi elutähtsate teenuste kättesaadavust. Põhiliseks meetmeks energiasõltumatus, varustuskindlus ja –turvalisuse tagamisel, mida täna rakendatakse, on kütuste, kütustetarnijate ja -varustusteede mitmekesistamine, uute välisühenduste rajamine ning liinitrasside puhastamine puudest ja elektri õhuliinide asendamine maakaablitega.
2. vahearuande kokkuvõte - kliimamuutuste põhjalik mõjuanalüüs (sh võimalike riskide ja haavatavuse hindamine ja analüüs)
Energiasõltumatus, -varustuskindlus ja -turvalisus on aastani 2100 prognoositud kliimategurite muutumise mõjudele vähe haavatavad. Energiasõltumatus ja -varustuskindlus sõltuvad eelkõige kodumaiste energiaressursside olemasolule ja saadavusele ning energia (elektri, soojuse ja kütuste) tootmiseks vajalike tootmisvõimsuste piidsavusele. USA keskkonnaagentuur (EPA) nimetab kliimamuutustest tulenevate riskidena energiasõltumatusele ja varustuskindlusele nõudluse muutust (talvine energianõudlus väheneb keskmise temperatuuri tõustes ja suvine kasvab jahutusvajaduseks kulutatava energia võrra; võimalikku veepuudust/veevähesust nii kütuste ammutamisel kui elektritootmisel tehnoloogilisteks vajadusteks, mis tuleneb kõrbestumise laienemisest ja merepinna taseme tõusust, mis võib negatiivselt mõjude globaalsele kütustetranspordile, mis traditsiooniliselt käib meritsi. Ükski eelpoolnimetatud mõjudest ei avaldu Eestis sellise tugevuse või suunaga mis avaldaks olulist negatiivset mõju Eesti energiajulgeolekule ja varustuskindlusele. Aastani 2100 prognoositud kliimategurite muutustest olulisima negatiivse mõjuga energiaturvalisusle on äärmuslike kliimasündmuste (tormide) sagenemine, miss tulemusena võivad sageneda katkestused elektriülekandel. Samas pole Eestis prognoositud ka tulevikus orkaane, mis võiksid oluliselt purustada ehitisi ja rajatisi ja takistada elutähtsate teenuste s.h. elektri ülekandevõrkude toimimist.
Foto: Shutterstock
Energiasõltumatus, varustuskindlus ja energiaturvalisus on omavahel lahutamatult seotud, kusjuures eesmärgiks on tagada igal ajahetkel vajalik energiakogus Eesti kõigile tarbijatele, olgu see siis soojuse, elektri või kütuse kujul. Energiasõltumatusele ja varustuskindlusele on kliimategurite mõju nõrk, sest elektri ja soojatootmine põhineb enamasti kodumaistel kütustel ning Eestis on piisavalt nii oma elektritootmisvõimsusi kui välisühendusi sisemaise elektri tarbimise häireteta katmiseks. Vaid maagaasi ja autokütuste osas sõltume täielikult impordist.
Kliimategurid nagu tugev tuul, sademed, välisõhu temperatuur, jäätumine talvel, tormid ja äike jt ilmastikunähtused mõjutavad elektri varustuskindlust iga päev ja igal ajahetkel. Ilmastikunähtuste s.h. eriti suurte tormituulte suhtes, on energia varustuskindluse ja turvalisuse tagamisel haavataivam elektri ülekandevõrk. Enamik elektri ülekandest toimub õhuliinidega mis asuvad avamaastikul ja läbivad metsaalasid, mistõttu on sagedane elektriliinide purunemiste ja lühiste põhjuseks tuule langetatud puude kukkumine liinidele. Elektrikatkestused mõjutavad olulisel määral kõigi elutähtsate teenuste kättesaadavust. Põhiliseks meetmeks energiasõltumatus, varustuskindlus ja –turvalisuse tagamisel, mida täna rakendatakse, on kütuste, kütustetarnijate ja -varustusteede mitmekesistamine, uute välisühenduste rajamine ning liinitrasside puhastamine puudest ja elektri õhuliinide asendamine maakaablitega.
2. vahearuande kokkuvõte - kliimamuutuste põhjalik mõjuanalüüs (sh võimalike riskide ja haavatavuse hindamine ja analüüs)
Energiasõltumatus, -varustuskindlus ja -turvalisus on aastani 2100 prognoositud kliimategurite muutumise mõjudele vähe haavatavad. Energiasõltumatus ja -varustuskindlus sõltuvad eelkõige kodumaiste energiaressursside olemasolule ja saadavusele ning energia (elektri, soojuse ja kütuste) tootmiseks vajalike tootmisvõimsuste piidsavusele. USA keskkonnaagentuur (EPA) nimetab kliimamuutustest tulenevate riskidena energiasõltumatusele ja varustuskindlusele nõudluse muutust (talvine energianõudlus väheneb keskmise temperatuuri tõustes ja suvine kasvab jahutusvajaduseks kulutatava energia võrra; võimalikku veepuudust/veevähesust nii kütuste ammutamisel kui elektritootmisel tehnoloogilisteks vajadusteks, mis tuleneb kõrbestumise laienemisest ja merepinna taseme tõusust, mis võib negatiivselt mõjude globaalsele kütustetranspordile, mis traditsiooniliselt käib meritsi. Ükski eelpoolnimetatud mõjudest ei avaldu Eestis sellise tugevuse või suunaga mis avaldaks olulist negatiivset mõju Eesti energiajulgeolekule ja varustuskindlusele. Aastani 2100 prognoositud kliimategurite muutustest olulisima negatiivse mõjuga energiaturvalisusle on äärmuslike kliimasündmuste (tormide) sagenemine, miss tulemusena võivad sageneda katkestused elektriülekandel. Samas pole Eestis prognoositud ka tulevikus orkaane, mis võiksid oluliselt purustada ehitisi ja rajatisi ja takistada elutähtsate teenuste s.h. elektri ülekandevõrkude toimimist.
Foto: Shutterstock
