kohanemise riikliku strateegia koostamine
Energiatõhususe rakendamine
1. vahearuande kokkuvõte - olukorrakirjeldus
Energiatõhusus on kasuliku ja kulutatud energia suhe ehk energiaväljundi ja energiasisendi vaheline suhe. Kliimategurid mõjutavad nii energia tootmise kui kasutamise tõhusust. Kodumajapidamiste energiatõhususe kasvu on tugevalt mõjutanud elamute renoveerimine – välisseinte soojustamine, akende vahetamine jms, ning rangemate ehitusnormide kehtestamine uutes elamutes, mistõttu on neis soojuse eritarve väiksem (ODYSSEE, 2012). Samas suurendab energia kogutarbimist uute elamute ja korterite suurem pindala ning hoonete projekteerimislahendused (nt ulatuslikud päikesele avatud klaaspinnad, mis tekitavad vajaduse jahutussüsteemi järele). Kodumajapidamiste elektritarbimine on Eestis viimastel aastatel kasvanud, eelkõige elektriseadmete arvu kasvu tõttu. Samal ajal pakub pidev vajadus energiatõhusamate ja kliimamuutusele vastupidavate tehnoloogiate järele nii tööstustele kui ärisektorile ka uusi võimalusi. Näiteks tipuaja elektritarbimise nihutamiseks energiasalvestamise tehnoloogiate ja targa võrgu arendamine, hoonete kaugjahutuse sisseviimine elektrienergia kokkuhoidmiseks, sagedamatele katkestustele vastupidavamate kodumasinate ja hoonete elektrisüsteemide loomine jm. Investeeringud energiatõhususse aitavad elavdada kohalikku majandust, luua töökohti ja anda tööd ehitussektorile. Vähem tähtis ei ole energiasäästust tulenev rahaline kokkuhoid kodumajapidamistele, asutustele ja ettevõtetele. Samuti soodustavad energiatõhus hoonestus, haljastus, transpordikorraldus ja üldine linnaruum linnapiirkondade atraktiivsuse kasvu.
2. vahearuande kokkuvõte - kliimamuutuste põhjalik mõjuanalüüs (sh võimalike riskide ja haavatavuse hindamine ja analüüs)
Energiatõhususe rakendamist mõjutavad eelkõige ekstreemsete ilmaolude (torm, paduvihm, äike, kuuma- ja külmalaine) sagenemine, õhutemperatuuri tõus, sademete hulga ja tuule kiiruse kasv ning lumikatte vähenemine. Nende kliimtegurite mõju avaldumisele energiatõhususele võivad kaasa aidata ka ülemaailmsed trendid nagu rahvastiku vananemine ja vähenemine, linnastumine, tehnoloogia areng, tarbimisharjumuste muutumine ja fossiilenergia hinnatõus.
Energiakasutuse tõhusust mõjutaks talvise õhutemperatuuri tõus elamu- ja teenindussektoris küttevajaduse vähenemise kaudu positiivselt, kuid suureneval õhuniiskusel koos tuule kiiruse kasvuga ning eluasemete pindala suurenemisel võib sektori soojusenergia tarbimisele olla negatiivne mõju. Transpordis on samuti õhutemperatuuri tõusul tõenäoliselt soodne mõju kütuseefektiivsusele, ent teiselt poolt suurendaks kütusekulu rohkem jäidet teedel, libedustõrje, tuule kiiruse kasv ja kliimaseadmete kasutamine sõidukites. Lumeperioodi lühenemine ja jääkatte vähenemine merel võib kaasa tuua hoopis transpordimahu kasvu talvisel ajal. Põllumajanduses väheneb aasta keskmise sademete hulga suurenemisel tõenäoliselt niisutamissüsteemide kasutusvajadus ja seega ka energiatarve. Periooditi võib energiakulu siiski suureneda sagedasemate kuumalainete ja lumikatte vähenemisel kevadiste põudade tõttu. Energiatarbe kasvu soodustab ka nõudluse suurenemine aasta ringi kättesaadavate värskete ja/või lõunapoolsete viljade järele, mistõttu pikendatakse köögiviljade ja marjade vegetatsiooniperioodi kasvuhoonetes või avamaal.
Energiatootmise ja -ülekande tõhususe puhul avaldab kliimamuutus tõenäoliselt suurimat negatiivset mõju fossiilkütustel põhinevatele soojuselektrijaamadele jahutussüsteemi efektiivsuse vähenemisega. Kliimamuutuse mõju taastuvate energiallikatele (tuule-, päikese-, hüdroenergia) on väiksem. Päikesepaneelide ja ‑kollektorite tõhusust võib vähendada prognoositud õhutemperatuuri tõus ja pilvisuse suurenemine, kuid lumikatte vähenemine mõjuks soodsalt. Tuuleenergia tootmise tõhusust soodustaks tuule keskmise kiiruse kasv, ent vähendaks tormide ja jäite sagenemine. Soojuspumpade tõhusust võib suurendada nii talvise õhutemperatuuri tõus kui sademete hulga suurenemine, maasoojuspumpade tõhusust vähendaksid lumevaesed talved.
Foto: Shutterstock
Energiatõhusus on kasuliku ja kulutatud energia suhe ehk energiaväljundi ja energiasisendi vaheline suhe. Kliimategurid mõjutavad nii energia tootmise kui kasutamise tõhusust. Kodumajapidamiste energiatõhususe kasvu on tugevalt mõjutanud elamute renoveerimine – välisseinte soojustamine, akende vahetamine jms, ning rangemate ehitusnormide kehtestamine uutes elamutes, mistõttu on neis soojuse eritarve väiksem (ODYSSEE, 2012). Samas suurendab energia kogutarbimist uute elamute ja korterite suurem pindala ning hoonete projekteerimislahendused (nt ulatuslikud päikesele avatud klaaspinnad, mis tekitavad vajaduse jahutussüsteemi järele). Kodumajapidamiste elektritarbimine on Eestis viimastel aastatel kasvanud, eelkõige elektriseadmete arvu kasvu tõttu. Samal ajal pakub pidev vajadus energiatõhusamate ja kliimamuutusele vastupidavate tehnoloogiate järele nii tööstustele kui ärisektorile ka uusi võimalusi. Näiteks tipuaja elektritarbimise nihutamiseks energiasalvestamise tehnoloogiate ja targa võrgu arendamine, hoonete kaugjahutuse sisseviimine elektrienergia kokkuhoidmiseks, sagedamatele katkestustele vastupidavamate kodumasinate ja hoonete elektrisüsteemide loomine jm. Investeeringud energiatõhususse aitavad elavdada kohalikku majandust, luua töökohti ja anda tööd ehitussektorile. Vähem tähtis ei ole energiasäästust tulenev rahaline kokkuhoid kodumajapidamistele, asutustele ja ettevõtetele. Samuti soodustavad energiatõhus hoonestus, haljastus, transpordikorraldus ja üldine linnaruum linnapiirkondade atraktiivsuse kasvu.
2. vahearuande kokkuvõte - kliimamuutuste põhjalik mõjuanalüüs (sh võimalike riskide ja haavatavuse hindamine ja analüüs)
Energiatõhususe rakendamist mõjutavad eelkõige ekstreemsete ilmaolude (torm, paduvihm, äike, kuuma- ja külmalaine) sagenemine, õhutemperatuuri tõus, sademete hulga ja tuule kiiruse kasv ning lumikatte vähenemine. Nende kliimtegurite mõju avaldumisele energiatõhususele võivad kaasa aidata ka ülemaailmsed trendid nagu rahvastiku vananemine ja vähenemine, linnastumine, tehnoloogia areng, tarbimisharjumuste muutumine ja fossiilenergia hinnatõus.
Energiakasutuse tõhusust mõjutaks talvise õhutemperatuuri tõus elamu- ja teenindussektoris küttevajaduse vähenemise kaudu positiivselt, kuid suureneval õhuniiskusel koos tuule kiiruse kasvuga ning eluasemete pindala suurenemisel võib sektori soojusenergia tarbimisele olla negatiivne mõju. Transpordis on samuti õhutemperatuuri tõusul tõenäoliselt soodne mõju kütuseefektiivsusele, ent teiselt poolt suurendaks kütusekulu rohkem jäidet teedel, libedustõrje, tuule kiiruse kasv ja kliimaseadmete kasutamine sõidukites. Lumeperioodi lühenemine ja jääkatte vähenemine merel võib kaasa tuua hoopis transpordimahu kasvu talvisel ajal. Põllumajanduses väheneb aasta keskmise sademete hulga suurenemisel tõenäoliselt niisutamissüsteemide kasutusvajadus ja seega ka energiatarve. Periooditi võib energiakulu siiski suureneda sagedasemate kuumalainete ja lumikatte vähenemisel kevadiste põudade tõttu. Energiatarbe kasvu soodustab ka nõudluse suurenemine aasta ringi kättesaadavate värskete ja/või lõunapoolsete viljade järele, mistõttu pikendatakse köögiviljade ja marjade vegetatsiooniperioodi kasvuhoonetes või avamaal.
Energiatootmise ja -ülekande tõhususe puhul avaldab kliimamuutus tõenäoliselt suurimat negatiivset mõju fossiilkütustel põhinevatele soojuselektrijaamadele jahutussüsteemi efektiivsuse vähenemisega. Kliimamuutuse mõju taastuvate energiallikatele (tuule-, päikese-, hüdroenergia) on väiksem. Päikesepaneelide ja ‑kollektorite tõhusust võib vähendada prognoositud õhutemperatuuri tõus ja pilvisuse suurenemine, kuid lumikatte vähenemine mõjuks soodsalt. Tuuleenergia tootmise tõhusust soodustaks tuule keskmise kiiruse kasv, ent vähendaks tormide ja jäite sagenemine. Soojuspumpade tõhusust võib suurendada nii talvise õhutemperatuuri tõus kui sademete hulga suurenemine, maasoojuspumpade tõhusust vähendaksid lumevaesed talved.
Foto: Shutterstock
