kohanemise riikliku strateegia koostamine
Sooja tootmine ja jahutamine
1. vahearuande kokkuvõte - olukorrakirjeldus
Soojuse tarbimine kütteks (ning seeläbi ka tootmine) ning jahutamisvajadus sõltuvad meie laiuskraadidel otseselt ilmast. Kõige rohkem mõjutab antud valdkonda välisõhu temperatuur, kuid olulised on ka tuule tugevus, päikese kiirguse intensiivsus ja õhu niiskus. Mida madalam on välisõhu temperatuur, seda enam on vaja siseruume kütta, et oleks tagatud inimestele sobilik ruumitemperatuur. Ka suurem tuulekiirus ja kõrgem õhuniiskus suurendavad soojuse tarbimist. Ajalooliselt on Eesti hoonetes oluliseks küsimuseks olnud ruumide kütmine, jahutamine on seni olnud tunduvalt väiksema tähelepanu all. Suurem sademete hulk võib põhjustada enam üleujutusi, millega on võimalik kaasnev vee tungimine hoonete keldritesse, mis võib rikkuda soojussõlme automaatika. Kõrgem põhjavee tase ja suurem pinnase niiskus põhjustab suuremaid soojuskadusid, eriti vanades eelisoleerimata soojustorustikes, sest pinnase soojusjuhtivus suureneb. Kaasaegsete eelisoleeritud torude kasutamise korral on see mõju suhteliselt väike. Kütteperioodi lühenemise tõttu suurenevad protsentuaalselt kaod soojuse edastamisel, mis kulub tsentraalse tarbevee soojendamiseks kütteperioodi välisel ajal.
Ümberkorraldused soojuse tootmises ja tarbimises on seevastu toimunud majanduse ja elamumajanduse ümberstruktureerimise ja demograafiliste muutuste (linnastumise) tõttu, kliimategurite mõju on nende muutuste esilekutsumisel olematu. Samas on kaugküte kliimamuutuste suhtes enim tundlik kui lokaalküte, kuivõrd kliima soojenemisest tulenev soojuse tarbimise vähenemine võib kaugküttevõrkude majandamise muuta majanduslikult ebaotstarbekaks. Ajalooliselt on Eestis kestvat kõrget õhutemperatuuri esinenud väga harva. Eestis peetakse inimese tervisele eriti ohtlikuks ööpäevade maksimaalse õhutemperatuuri püsimist +30 ⁰C ja kõrgemal viie või enama ööpäeva vältel. Sellist olukorda on esinenud ajavahemikul 1961–2010 vaid kolmel korral. Kõrgete õhutemperatuuridega perioodidel ruumide jahutamiseks kasutatud akende õhtusel ja öisel ajal avatuna hoidmist, et juhtida välja hoones päeva jooksul akumuleerunud vabasoojust. Keskpäeval, kui ööpäevas on reeglina kõrgeim temperatuur, hoitakse aknad suletuna. Temperatuuri aitab ühtlustada ka hoonete piirdetarindite massiivsus. Eestis on kasutusel lokaalsed elektrilised jahutusseadmed – ventilaatorid, soojuspumbad ja konditsioneerid, keskmiste temperatuuride tõustes nende kasutamine kasvab. Eeldatavasti hakatakse tulevikus hoonete jahutamiseks kasutama ka passiivseid insener-tehnilisi võtteid, mida täna kasutatakse vahemeremaades: sirmid ja varjed akendel, ventilatsioonivahed seintes jms.
2. vahearuande kokkuvõte - kliimamuutuste põhjalik mõjuanalüüs (sh võimalike riskide ja haavatavuse hindamine ja analüüs)
Soojuse tootmise ja jahutamise valdkonda mõjutavad kliimaparameetritest enim temperatuuriga seonduvad muutused ja trendid. Ülejäänud kliimaparameetrid, nagu näiteks otsese päikesekiirguse hulga vähenemine ja sademete hulga suurenemine, mõjutavad neid valdkondi kaudselt. Väga oluline aspekt kütmise ja jahutamise juures on hoonete, soojusvarustus- ja jahutusseadmete energiaefektiivus. Mida efektiivsemad on hooned ja seadmed seda väiksem on haavatavus kliimamõjudele. Näiteks tuulekiiruste kasvust tulenev soojuskao suurenemine avaldub eelkõige vanadele ja rekonstrueerimata hoonetele. Sama kehtib ka soojustorustikele – vanad ja eelisoleerimata soojustorustikud on haavatavamad sademetehulga suurenemisele ja põhjaveetaseme tõusule, mille tulemusel suureneb torustike isolatsiooni niiskussisaldus ja seeläbi soojuskaod. Nagu enamus valdkondade puhul, nii tulevad ka jahutamiseks kasutatavate seadmete ja infrastruktuuri haavatavad aspektid esile eelkõige äärmuslike kliimasündmuste esinemisel. Nendeks on näiteks kuumalained, põud aga ka tormid, mis võivad ajutiselt katkestada jahutusseadmete elektrivarustuse.
Foto: Shutterstock
Soojuse tarbimine kütteks (ning seeläbi ka tootmine) ning jahutamisvajadus sõltuvad meie laiuskraadidel otseselt ilmast. Kõige rohkem mõjutab antud valdkonda välisõhu temperatuur, kuid olulised on ka tuule tugevus, päikese kiirguse intensiivsus ja õhu niiskus. Mida madalam on välisõhu temperatuur, seda enam on vaja siseruume kütta, et oleks tagatud inimestele sobilik ruumitemperatuur. Ka suurem tuulekiirus ja kõrgem õhuniiskus suurendavad soojuse tarbimist. Ajalooliselt on Eesti hoonetes oluliseks küsimuseks olnud ruumide kütmine, jahutamine on seni olnud tunduvalt väiksema tähelepanu all. Suurem sademete hulk võib põhjustada enam üleujutusi, millega on võimalik kaasnev vee tungimine hoonete keldritesse, mis võib rikkuda soojussõlme automaatika. Kõrgem põhjavee tase ja suurem pinnase niiskus põhjustab suuremaid soojuskadusid, eriti vanades eelisoleerimata soojustorustikes, sest pinnase soojusjuhtivus suureneb. Kaasaegsete eelisoleeritud torude kasutamise korral on see mõju suhteliselt väike. Kütteperioodi lühenemise tõttu suurenevad protsentuaalselt kaod soojuse edastamisel, mis kulub tsentraalse tarbevee soojendamiseks kütteperioodi välisel ajal.
Ümberkorraldused soojuse tootmises ja tarbimises on seevastu toimunud majanduse ja elamumajanduse ümberstruktureerimise ja demograafiliste muutuste (linnastumise) tõttu, kliimategurite mõju on nende muutuste esilekutsumisel olematu. Samas on kaugküte kliimamuutuste suhtes enim tundlik kui lokaalküte, kuivõrd kliima soojenemisest tulenev soojuse tarbimise vähenemine võib kaugküttevõrkude majandamise muuta majanduslikult ebaotstarbekaks. Ajalooliselt on Eestis kestvat kõrget õhutemperatuuri esinenud väga harva. Eestis peetakse inimese tervisele eriti ohtlikuks ööpäevade maksimaalse õhutemperatuuri püsimist +30 ⁰C ja kõrgemal viie või enama ööpäeva vältel. Sellist olukorda on esinenud ajavahemikul 1961–2010 vaid kolmel korral. Kõrgete õhutemperatuuridega perioodidel ruumide jahutamiseks kasutatud akende õhtusel ja öisel ajal avatuna hoidmist, et juhtida välja hoones päeva jooksul akumuleerunud vabasoojust. Keskpäeval, kui ööpäevas on reeglina kõrgeim temperatuur, hoitakse aknad suletuna. Temperatuuri aitab ühtlustada ka hoonete piirdetarindite massiivsus. Eestis on kasutusel lokaalsed elektrilised jahutusseadmed – ventilaatorid, soojuspumbad ja konditsioneerid, keskmiste temperatuuride tõustes nende kasutamine kasvab. Eeldatavasti hakatakse tulevikus hoonete jahutamiseks kasutama ka passiivseid insener-tehnilisi võtteid, mida täna kasutatakse vahemeremaades: sirmid ja varjed akendel, ventilatsioonivahed seintes jms.
2. vahearuande kokkuvõte - kliimamuutuste põhjalik mõjuanalüüs (sh võimalike riskide ja haavatavuse hindamine ja analüüs)
Soojuse tootmise ja jahutamise valdkonda mõjutavad kliimaparameetritest enim temperatuuriga seonduvad muutused ja trendid. Ülejäänud kliimaparameetrid, nagu näiteks otsese päikesekiirguse hulga vähenemine ja sademete hulga suurenemine, mõjutavad neid valdkondi kaudselt. Väga oluline aspekt kütmise ja jahutamise juures on hoonete, soojusvarustus- ja jahutusseadmete energiaefektiivus. Mida efektiivsemad on hooned ja seadmed seda väiksem on haavatavus kliimamõjudele. Näiteks tuulekiiruste kasvust tulenev soojuskao suurenemine avaldub eelkõige vanadele ja rekonstrueerimata hoonetele. Sama kehtib ka soojustorustikele – vanad ja eelisoleerimata soojustorustikud on haavatavamad sademetehulga suurenemisele ja põhjaveetaseme tõusule, mille tulemusel suureneb torustike isolatsiooni niiskussisaldus ja seeläbi soojuskaod. Nagu enamus valdkondade puhul, nii tulevad ka jahutamiseks kasutatavate seadmete ja infrastruktuuri haavatavad aspektid esile eelkõige äärmuslike kliimasündmuste esinemisel. Nendeks on näiteks kuumalained, põud aga ka tormid, mis võivad ajutiselt katkestada jahutusseadmete elektrivarustuse.
Foto: Shutterstock
