kohanemise riikliku strateegia koostamine
Tehnilised tugisüsteemid
1. vahearuande kokkuvõte - olukorrakirjeldus
Tehnilised tugisüsteemid, mis tagavad elutähtsate teenuste toimimise, on rajatud kestma ja toimima sajanditeks ning nende ehitamisel on arvestatud meie geograafilise piirkonna kliimatingimusi. Tehnilised tugisüsteemid toimivad igapäevaselt nii sesoonsete kui ööpäevaste suhteliselt suures vahemikus kõikuvate ilmaolude puhul. Taristu on töökindel ja tarbijate energiaga varustamine toimib Eestis tõrgeteta nii siis kui õues on sooja 35 kraadi kui ka siis kui õues külma 40 kraadi, samuti kui on põud või sajab paduvihma. Ka toimib taristu tuulekiirusel 0-st kuni seni Eestis mõõdetud rekordilise tuulekiiruseni 45 meetrit sekundis.
Vaid ekstreemsete ilmastikunähtuste (sademed üle 30 mm tunnis või tormituuled üle 25 m/s) avaldumisel või mitmete negatiivsete ilmastikunähtuste kokkulangemisel on mõned taristuga seotud elutähtsad teenused lühemaks või pikemaks ajaks häiritud või katkenud. Sadamate töö on enim mõjutatud tormituultest, merejää tekkest ja merevee tõusust ning maanteed, sillad, veevarustus ja kanalisatsioon on enim mõjutatud sademetest ja sademete tagajärjel tekkinud üleujutustest. Kliimateguritest enim mõjutatud on elektrivõrk, mida kahjustavad eriti tormid ja tormi tagajärjel õhuliinidele langevad puud. Side- ja gaasivõrk on kliimateguritest mõjutatud kaudselt, sest võrkude toimimine sõltub elektrivarustuse olemasolust. Et tehnilised tugisüsteemid on altid kliimateguritele, siis on tehnovõrkude operaatorid äärmuslike kliimatingimustega suhteliselt hästi kohanenud ja rakendavad juba täna muutuva kliimaga kohanemise meetmeid.
2. vahearuande kokkuvõte - kliimamuutuste põhjalik mõjuanalüüs (sh võimalike riskide ja haavatavuse hindamine ja analüüs)
Tehnilised tugisüsteemid (transpordi-, vee- ja kanalisatsioonitaristu ning elektri-, gaasi- ning elektroonilise side võrgud) on juba praegu ehitatud ilmastikuoludele suhteliselt vastupidavaks, et ka äärmuslikud ilmastikunähtused taristu toimimist eriti ei segaks. Tulevikus on ette näha, et aastakeskmiste kliimaparameetrite muutused tehnilistele tugisüsteemidele olulist mõju ei avalda. Küll aga võib juhtuda, et sagenevad ning oma mõjult tugevnevad äärmuslikud ilmaolud nagu tormid, paduvihmad ja kuumalained võivad põhjustada olukordi, mis taristu toimimist häirivad.
Transporditaristu osas on ette näha peamiselt muutusi transporditaristu korrashoiu ja hoolduse vajaduses, mis ühes osas suureneb, kuid teisalt jälle väheneb. Seetõttu on raske ette näha, mis saab määravamaks, kas kliimamuutustest tulenev kokkuhoid või kulutused transporditaristu hooldusele. Nii näiteks väheneb tulevikus transporditaristu lumekoristuse vajadus, samas kui vajadus jäätõrjeks suureneb. Ka äärmuslikest ilmaoludest tekkivad mõjud on eelkõige seotud hooldusega, mitte niivõrd ei riku taristut. Näiteks on vajalik tormidest ja üleujutustest tuleneva risu koristamine teedel, sadamates ja lennuväljadel. Siiski on ette näha ka mõningaid kliimast tulenevaid olusid, mis võivad transporditaristut kahjustada. Näiteks kuumalainetest põhjustatud teekatte pehmenemine ning raudtee deformeerimine või üleujutuste põhjustatud teede või sildade lagunemine.
Ka vee-ja kanalisatsioonitaristule põhjustavad kliimamuutused mitmeid positiivseid mõjusid, mis nullitakse negatiivsete mõjudega. Näiteks on kliimamuutustest tulenevalt ette näha, et kevadiste suurvete vähenemine vähendab koormust sademevee kogumissüsteemile ning reoveepuhastusele ning seeläbi vähenevad ka kulud. Samas aga suurenevad oluliselt sademed, eriti vihma näol ja talvisel ajal, mis koormust ning kulusid sademevee kogumissüsteemile ning reoveepuhastusele tõstab. Samuti tõuseb ülemise põhjaveekihi tase, mis toob kaevudesse enam vett, kuid kevadiste suurvete vähesus ning võimalikud põuaperioodide aegne suur veetarbimine võib selle positiivse mõju ära kaotada.
Elektrivõrku mõjutavad peamiselt äärmuslikud ilmastikuolud, st tormid, mis kahjustavad eelkõige paljasjuhtmelisi õhuliine. Maa- ja õhukaablid on ilmastikukindlamad ning neid kliimamuutused eriti ei mõjuta. Pigem on ette näha, et õhukaablite aluse maa hooldamine võib muutuda soojade talvedega keerulisemaks. Samuti on jäitepäevade olulise kasvuga ette näha õhu käes oleva elektrivõrgu kattumine jääkihiga, mis võib kahjustada elektrivõrku ja põhjustada rikkeid.
Elektroonilise side võrk ja gaasivõrk on kliimateguritest mõjutatud peamiselt kaudselt, sest võrkude toimimine sõltub elektrivarustuse olemasolust. Seega ohustavad neid võrke potentsiaalselt vaid äärmuslikud ilmastikuolud, mis tekitavad elektrikatkestusi. Peale 2030.aastat aga on elektrivõrk muudetud oluliselt ilmastikukindlamaks ning tormidest tulenevad elektrikatkestused on üsna vähetõenäolised.
Foto: Shutterstock
Tehnilised tugisüsteemid, mis tagavad elutähtsate teenuste toimimise, on rajatud kestma ja toimima sajanditeks ning nende ehitamisel on arvestatud meie geograafilise piirkonna kliimatingimusi. Tehnilised tugisüsteemid toimivad igapäevaselt nii sesoonsete kui ööpäevaste suhteliselt suures vahemikus kõikuvate ilmaolude puhul. Taristu on töökindel ja tarbijate energiaga varustamine toimib Eestis tõrgeteta nii siis kui õues on sooja 35 kraadi kui ka siis kui õues külma 40 kraadi, samuti kui on põud või sajab paduvihma. Ka toimib taristu tuulekiirusel 0-st kuni seni Eestis mõõdetud rekordilise tuulekiiruseni 45 meetrit sekundis.
Vaid ekstreemsete ilmastikunähtuste (sademed üle 30 mm tunnis või tormituuled üle 25 m/s) avaldumisel või mitmete negatiivsete ilmastikunähtuste kokkulangemisel on mõned taristuga seotud elutähtsad teenused lühemaks või pikemaks ajaks häiritud või katkenud. Sadamate töö on enim mõjutatud tormituultest, merejää tekkest ja merevee tõusust ning maanteed, sillad, veevarustus ja kanalisatsioon on enim mõjutatud sademetest ja sademete tagajärjel tekkinud üleujutustest. Kliimateguritest enim mõjutatud on elektrivõrk, mida kahjustavad eriti tormid ja tormi tagajärjel õhuliinidele langevad puud. Side- ja gaasivõrk on kliimateguritest mõjutatud kaudselt, sest võrkude toimimine sõltub elektrivarustuse olemasolust. Et tehnilised tugisüsteemid on altid kliimateguritele, siis on tehnovõrkude operaatorid äärmuslike kliimatingimustega suhteliselt hästi kohanenud ja rakendavad juba täna muutuva kliimaga kohanemise meetmeid.
2. vahearuande kokkuvõte - kliimamuutuste põhjalik mõjuanalüüs (sh võimalike riskide ja haavatavuse hindamine ja analüüs)
Tehnilised tugisüsteemid (transpordi-, vee- ja kanalisatsioonitaristu ning elektri-, gaasi- ning elektroonilise side võrgud) on juba praegu ehitatud ilmastikuoludele suhteliselt vastupidavaks, et ka äärmuslikud ilmastikunähtused taristu toimimist eriti ei segaks. Tulevikus on ette näha, et aastakeskmiste kliimaparameetrite muutused tehnilistele tugisüsteemidele olulist mõju ei avalda. Küll aga võib juhtuda, et sagenevad ning oma mõjult tugevnevad äärmuslikud ilmaolud nagu tormid, paduvihmad ja kuumalained võivad põhjustada olukordi, mis taristu toimimist häirivad.
Transporditaristu osas on ette näha peamiselt muutusi transporditaristu korrashoiu ja hoolduse vajaduses, mis ühes osas suureneb, kuid teisalt jälle väheneb. Seetõttu on raske ette näha, mis saab määravamaks, kas kliimamuutustest tulenev kokkuhoid või kulutused transporditaristu hooldusele. Nii näiteks väheneb tulevikus transporditaristu lumekoristuse vajadus, samas kui vajadus jäätõrjeks suureneb. Ka äärmuslikest ilmaoludest tekkivad mõjud on eelkõige seotud hooldusega, mitte niivõrd ei riku taristut. Näiteks on vajalik tormidest ja üleujutustest tuleneva risu koristamine teedel, sadamates ja lennuväljadel. Siiski on ette näha ka mõningaid kliimast tulenevaid olusid, mis võivad transporditaristut kahjustada. Näiteks kuumalainetest põhjustatud teekatte pehmenemine ning raudtee deformeerimine või üleujutuste põhjustatud teede või sildade lagunemine.
Ka vee-ja kanalisatsioonitaristule põhjustavad kliimamuutused mitmeid positiivseid mõjusid, mis nullitakse negatiivsete mõjudega. Näiteks on kliimamuutustest tulenevalt ette näha, et kevadiste suurvete vähenemine vähendab koormust sademevee kogumissüsteemile ning reoveepuhastusele ning seeläbi vähenevad ka kulud. Samas aga suurenevad oluliselt sademed, eriti vihma näol ja talvisel ajal, mis koormust ning kulusid sademevee kogumissüsteemile ning reoveepuhastusele tõstab. Samuti tõuseb ülemise põhjaveekihi tase, mis toob kaevudesse enam vett, kuid kevadiste suurvete vähesus ning võimalikud põuaperioodide aegne suur veetarbimine võib selle positiivse mõju ära kaotada.
Elektrivõrku mõjutavad peamiselt äärmuslikud ilmastikuolud, st tormid, mis kahjustavad eelkõige paljasjuhtmelisi õhuliine. Maa- ja õhukaablid on ilmastikukindlamad ning neid kliimamuutused eriti ei mõjuta. Pigem on ette näha, et õhukaablite aluse maa hooldamine võib muutuda soojade talvedega keerulisemaks. Samuti on jäitepäevade olulise kasvuga ette näha õhu käes oleva elektrivõrgu kattumine jääkihiga, mis võib kahjustada elektrivõrku ja põhjustada rikkeid.
Elektroonilise side võrk ja gaasivõrk on kliimateguritest mõjutatud peamiselt kaudselt, sest võrkude toimimine sõltub elektrivarustuse olemasolust. Seega ohustavad neid võrke potentsiaalselt vaid äärmuslikud ilmastikuolud, mis tekitavad elektrikatkestusi. Peale 2030.aastat aga on elektrivõrk muudetud oluliselt ilmastikukindlamaks ning tormidest tulenevad elektrikatkestused on üsna vähetõenäolised.
Foto: Shutterstock
