Transport

1. vahearuande kokkuvõte - olukorrakirjeldus

Hädaolukorra seaduses loetletud 19-st elutähtsast teenusest 8 on otseselt transporditeenused: lennuväljade, aeronavigatsiooniteenuse, avaliku raudtee majandamise, raudteeveo, sh avaliku reisijateveo, jäämurdetööde, sadamate, laevaliikluse korraldamise süsteemi, riigi põhi- ja tugimaanteede hoiu toimimine. Äärmuslike ilmastikunähtuste mõjul võivad transpordiühendused katkeda, ajakulu tavapärase olukorraga võrreldes kasvada, reisijad, sõidukid või transpordi tehnoseadmed viga saada, kaubad rikneda või kahjustuda ning ohtlike veoste puhul keskkond kahjustatud saada. Tõrked transpordisüsteemis mõjutavad omakorda paljusid teisi eluvaldkondi. Erinevaid transpordiliike võivad ilmastikunähtused mõjutada erinevalt.

Peamised probleemid ja ohud transpordis seonduvad äärmuslike ilmastikunähtuste ning sademehulga mõjudega taristule: üleujutustest tingitud liikluse katkemine, teede ja sildade lagunemine; tugeva lumesajust või tuisust põhjustatud liiklustakistused ja liikluse sulgemine tänavatel, teedel, raudteel ja lennuväljadel; kõrgest või madalast veetasemest tingitud navigeerimisraskused veekogudel; teede libeduse ja jäitega seotud õnnetusriski kasv; äärmuslike ilmastikutingimustega (torm, äike, udu, jäide, külmalaine) seotud lennuühenduste katkemine jne. Vaatamata haavatavusele kliimategurite suhtes on Eesti transpordisektor kliimaäärmustega ja –sesoonsusega suhteliselt hästi kohanenud, transporditaristu on ehitatud meie laiuskraadi kliimatingimustele vastavaks ja transpordikorraldus arvestab meie asukoha kliimatingimustega.


2. vahearuande kokkuvõte - kliimamuutuste põhjalik mõjuanalüüs (sh võimalike riskide ja haavatavuse hindamine ja analüüs)

Transpordi valdkonnas on peamised kliimamuutuste negatiivsed mõjud seotud sademete hulga kasvu ja talvetemperatuuride tõusuga, mis hakkavad püsivamat mõju avaldama eelkõige peale 2030 ja 2050. aastat. Transpordiliikide võrdluses on kõige haavatam kogu maantee- ja tänavavõrgustikus toimuv transport ja inimeste liikumine taristuga seotud liikluskatkestuste, libeduseohu, katteta kõrvalmaanteede kandevõime vähenemise ja kergliikluse ohutusega seotud muutuste tõttu. Äärmuslike ilmastikunähtuste sagenemine paneb proovile kogu transpordisüsteemi, kus mitmete asjaolude kokkulangemisega võib kaasneda ettearvamatuid riske ja ohuolukordi. Positiivsete pikaajaliste mõjudena avaldub tänavate ja põhimaanteede parem läbitavus talveperioodil, atraktiivse kergliikluse hooaja pikenemine, navigatsiooniperioodi pikenemine nii merel kui siseveekogudel, madala süvisega väikesadamate ligipääsetavuse paranemine. Elektriajamiga sõidukite osakaal Eesti ja Europa sõidukipargis kasvab eeldatatavasti oluliselt peale 2030 aastat. Soojemad talved soodustavad ühelt poolt elektriajamiga sõidukite kasutuselevõttu, samas on elektrisõidukid haavatavamad elektrikatkestuste ja äärmuslike ilmastikunähtuste suhtes. Keskmise temperatuuri kasvamise ja lumekattega perioodi vähenemisel on samuti nii negatiivseid kui ka positiivseid külgi – see soodustab üleüldist liikuvuse ja kaubavedude kasvu nii maismaal kui ka veeteedel, millel on üldised positiivsed sotsiaal-majanduslikud mõjud, kuid mis võib suurendada liiklusriske, teede koormust ja lagnumist ning suurendada transpordi energiatarbimist.

Teadmata suunaga mõjud on seotud esiteks vegetatsiooniperioodi pikenemisega – milline on selle mõju kohalikule põllumajandustootmisele, metsamajandusele ning sellega seotud kaubavedude nõudlusele nii maismaa- kui ka meretranspordis. Teiseks on teadmata mõju kliimamuutuste mõju hooajalisele sise- ja välisturismi nõudlusele ning sellega seotud inimeste transpordinõudlusele. Kolmandaks on teadmata suunaga mõju erinevate rannaprotsesside ning erinevate kliimamuutuste aspektide koosmõju saarte, sadamate jm rannikualade ligipääsetavusele. Neljandaks on teadmata suunaga sajandi teises pooles transporditehnoloogiate ja –kütuste haavatavus tervikuna.
 

Foto: Shutterstock

© 2017 Copyright SEI Tallinn