Vahearuanne määratles prioriteetsetes sektorites alavaldkonnad ning analüüsis nende olukorda

Aprillis valminud esimese tööetapi I vahearuandest selgub, et taristu ja energiasektor Eestis on rajatud arvestades kliimatingimusi meie piirkonnas. Eesti energiatootmine ja taristu toimib igapäevaselt nii sesoonsete kui ööpäevaste suhteliselt suurte ilmaolude kõikumiste puhul. Taristu on töökindel ja tarbijate energiaga varustamine toimib tõrgeteta nii siis kui soojakraade on 35 kui miinus 40 kraadi puhul. Ka põua ning paduvihma puhul. Taristu jääb toimima seni Eestis mõõdetud rekordilise tullekiiruse - 45 meetrit sekundis - korral. Vaid ekstreemsete ilmastikunähtuste puhul (näiteks sademed üle 30 mm tunnis, tormituuled üle 25 m/s) või mitmete negatiivsete ilmastikunähtuste kokkulangemisel  on mõned taristuga seotud elutähtsad teenused lühemaks või pikemaks ajaks häiritud või katkenud.
 
Võib ütelda, et kohanemismeetmete rakendamisel on seni oldud aktiivsemad just nendes valdkonades, mida ilmastikuolud enim mõjutavad. Haavatavaim ilmastikunähtuste, sh eriti tugevate tormituulte suhtes, on elektri ülekandevõrk. Enamik elektriliinidest asub avamaastikul, läbides metsaalasid, kus tormiga liinidele kukkuvad puud põhjustavad lühiseid ja elektriliinide purunemist. Elektrikatkestused mõjutavad olulisel määral kõikide elutähtsate teenuste kättesaadavust. Samas on elektrivõrguettevõtjad kõige aktiivsemalt rakendanud abinõusid kliimateguritest tulenevate riskide maandamisel ning elektrivarustuse häirimatu ja katkematu toimimine on Eestis kõige enam reguleeritud.
 
I vahearuandes toodi välja kliimamuutuse mõjud, probleemid ning ohud Eestis, aga ka juba rakendatavad kohanemismeetmed. ENFRA projekti uurimisfookuses olevad  kaks võtmevaldkonda jagunevad  kaheksaks valdkonnaks ja need omakorda 26 alavaldkonnaks.
 
Projekti teine vahearuanne käsitleb kliimamuutuste eeldatavaid mõjusid alavaldkondades perioodil 2015-2100, rahvusvaheliselt tunnustatud kliimatsenaarium RCP8.5 järgi. Teine vahearuanne valmib mai lõpuks.