Kliimamuutus Norras tähendab lühemat suusahooaega, elektrikatkestusi ning keerukamaid tingimusi toidu tootmisel

Lisatud on 3.-4. märtsi koolituse “Capacity Building on Climate Adaptation“ ettekanded. 
Kliimamuutus Norras tähendab seda, et ilm muutub niiskemaks, soojemaks ja ettearvamatumaks. Toidutootmises tähendab see pikemat ning keerulisemat kasvuperioodi ning näiteks ka seda, et taristu peab toime tulema uute väljakutsetega, rääkis Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse korraldatud asjatundjatekoolitusel Norra Fritjof Nanseni Instituudi vanemteadur, Euroopa programmi direktor Tor Håkon Inderberg. Kliimamuutustega kohanemist tuleb võtta kui protsessi, siin ei saavutata tulemusi hommepäev.

Norra kogemust jaganud Inderbergi (pildil) sõnul tähendab kliimamuutus Norras seda, et ilm muutub soojemaks (warmer), niiskemaks (wetter) ja ettearvamatumaks (wilder). Keskmine temperatuur on viimase saja aasta jooksul tõusnud Norras 0,8 kraadi, ning suusahooaeg Norras on juba lühenenud. Aastaks 2100 võib temperatuur tõusta isegi kuni 4,6 kraadi. Temperatuuritõusust on seni olnud rohkem mõjutatud Norra mereäärsed piirkonnad. Aastaks 2100 oodatakse Norras merepinnatõusu – läänekaldal umbes 70 cm, põhjas 60 cm. Lisaks muutuvad ilmaerinevused järjest suuremaks ning tuuled tugevamaks.

Lisaks Tor Håkon Inderbergile, kes rääkis kliimamõjudest ning haavatavusest Norras, Norra kliimamuutustega kohanemise poliitikast, Norra ja Rootsi kogemusest elektritootmise kliimamuutustega kohanemisel võrguettevõtete näitel, esinesid koolitusel veel  Oslo Rahvusvaheliste Kliima- ja Keskkonnauuringute Keskuse vanemteadur Trude Raudken kliimamuutustega kohanemise haldamisest kohalikul tasandil, Helsingi Ülikooli Keskkonnateaduste osakonna linnakeskkonna poliitika dotsent Sirkku Juhola Euroopa Liidu raamistikust ning institutsioonidest kliimamuutustega kohanemisel ja Rootsi ning Norra kohanemispoliitika võrdlusest ning kohanemisnäidetest Helsingi linnaplaneerimisel. Norra Maaülikooli Maastikuarhitektuuri- ja maastikuplaneerimise osakonna professor Knut Bjørn Stokke ettekanne käsitles kliimamuutustega kohanemist Norra linnaplaneerimises.

Kliimamuutustega kohanemise võimalustest ja vastutusest Eestis andis ülevaate Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskuse programmijuht Valdur Lahtvee.

Koolitus “Capacity Building on Climate Adaptation“ toimus 3.-4. märtsil Tallinnas Euroopa Majanduspiirkonna Finantsmehhanismi 2009−2014 programmi toetusel eelmääratletud projekti „Eesti riikliku kliimamuutuste mõjuga kohanemise strateegia ja rakenduskava ettepaneku väljatöötamine“ ühe osana eelkõige Norra kliimamuutustega kohanemise kogemuse jagamiseks.

Norra on üks riikidest, kus  kliimamuutustega kohanemise meetmeid rakendatakse igapäevaselt nii riigi kui omavalitsuse kui ettevõtluse tasandil ja kodanikud on kliimamuutuste mõjudest hästi informeeritud.

Koolituse ettekanded
Tor Håkon Inderberg, Adaptation seminar Tallinn
Tor Håkon Jackson Inderberg, Climate Change Adaptation. Background and main concepts
Tor Håkon Jackson Inderberg, Climate change: Impacts and consequences for Norway
Tor Håkon Jackson Inderberg, National organization of climate change adaptation in Norway
Valdur Lahtvee, Estonian Climate Change Adaptation: Responsibilities and Practices in Estonia
Trude Rauken, Adaptation Governance - Local Authorities Bridging the Gap Between Top-Down and Bottom-Up Signals
Sirkku Juhola, EU Adaptation Frameworks and Institutional Interplay in the Baltic Region
Knut Bjørn Stokke, Climate Change Adaptation in Urban Planning in Norway
Tor Håkon Jackson Inderberg, Climate change adaptation in the Norwegian and Swedish electricity sectors
Sirkku Juhola, (Swedish and Finnish adaptation policies) Examples from urban adaptation in Helsinki
Trude Rauken, The role of private-public-partnerships and networks in CC adaptation