Üritused

Noored tutvusid Riigikogus kliimamuutuste teemadega

Eesti koolinoored käisid 6. novembril Riigikogus tutvumas kliimamuutuste teemadega ja allkirjastamas kliimamuutustega seonduvat deklaratsiooni.
Loe edasi klikates artikli pealkirjale.

ENFRA projekti lõpptulemused on avalikud

Projekt „Eesti taristu ja energiasektori kliimamuutustega kohanemise strateegia“ (ENFRA projekt) on üks neljast Euroopa majanduspiirkonna finantsinstrumendi rahastatud ja Keskkonnaministeeriumi tellitud projektist, mille tulemuste põhjal pannakse 2016. aastal kokku Eesti riiklik kliimamuutustega kohanemise strateegiadokumendi eelnõu.

Kaheksa kuud kestnud uurimuse lõpptulemustega saab tutvuda vajutades artikli pealkirjale.

Kliimamuutus toob Eesti taristu-ja energiasektorile nii positiivseid kui negatiivseid mõjutusi

9. juulil Keskkonnaministeeriumis toimunud järjekordsel Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava juhtkomisjoni istungil tutvustati projekti II tööetapi tulemusi: kliimamuutuste mõjusid nelja erineva alavaldkonna raames. Samuti kinnitati juhtkomisjoni poolt mõjude hindamise tulemused.

Istungil tõdeti, et taristu-ja energiasektoris on uuringute tulemusel aastani 2100 oodata kliimamuutuste nii positiivset kui negatiivset mõju.

Toimus Eesti taristu ja energiasektori kliimamuutustega kohanemise strateegia lõppseminar

Eesti taristu-ja energiasektori kliimamuutustega kohanemise riikliku strateegia (ENFRA) koostamisega seoses läbi viidud uurimustööd on jõudnud lõpule.

7. augustil 2015 toimus hotellis Olümpia projekti lõppseminar, kuhu olid kutsutud ja kaasatud kliima-, taristu- ja energiasektori spetsialistid.

Seminari ettekannetega saad tutvuda klikates artikli pealkirjale.


Vahearuanne määratles prioriteetsetes sektorites alavaldkonnad ning analüüsis nende olukorda

Aprillis valminud projekti esimese tööetapi I vahearuandest selgub, et taristu ja energiasektor Eestis on rajatud arvestades kliimatingimusi meie piirkonnas. Eesti energiatootmine ja taristu toimib igapäevaselt nii sesoonsete kui ööpäevaste suhteliselt suurte ilmaolude kõikumiste puhul. Taristu on töökindel ja tarbijate energiaga varustamine toimib tõrgeteta nii siis kui soojakraade on 35 kui miinus 40 kraadi puhul. Ka põua ning paduvihma puhul. Taristu jääb toimima seni Eestis mõõdetud rekordilise tullekiiruse - 45 meetrit sekundis - korral. Vaid ekstreemsete ilmastikunähtuste puhul (näiteks sademed üle 30 mm tunnis, tormituuled üle 25 m/s) või mitmete negatiivsete ilmastikunähtuste kokkulangemisel on mõned taristuga seotud elutähtsad teenused lühemaks või pikemaks ajaks häiritud või katkenud.

Konverents kaardistas kliimamõjusid ning kohanemismeetmeid

Eestis oli sel aastal viimase 150 aasta kõige soojem 18. märts, märkis Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse programmijuht ja vanemekspert Valdur Lahtvee avades konverentsi „Taristu ja energiasektori kliimamuutustega kohanemine“. Konverents toimus 20. märtsil Tallinnas ning oli üks osa Eesti kliimamuutustega kohanemise strateegia eelnõu ettevalmistusprotsessist, samuti avas konverents projekti „Eesti taristu ja energiasektori kliimamuutustega kohanemise strateegia“.

Kutse konverentsile "Taristu ja energiasektori kliimamuutustega kohanemine"

Kutsume Teid osa võtma, 20. märtsil Hotell Euroopas (Paadi 5, Tallinn), algusega kell 10:30 toimuvast konverentsist “Taristu ja energiasektori kliimamuutustega kohanemine“.

Kliimamuutus Norras tähendab lühemat suusahooaega, elektrikatkestusi ning keerukamaid tingimusi toidu tootmisel

Kliimamuutus Norras tähendab seda, et ilm muutub niiskemaks, soojemaks ja ettearvamatumaks. Toidutootmises tähendab see pikemat ning keerulisemat kasvuperioodi ning näiteks ka seda, et taristu peab toime tulema uute väljakutsetega, rääkis Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse korraldatud asjatundjatekoolitusel Norra Fritjof Nanseni Instituudi vanemteadur, Euroopa programmi direktor Tor Håkon Inderberg. Kliimamuutustega kohanemist tuleb võtta kui protsessi, siin ei saavutata tulemusi hommepäev.

© 2017 Copyright SEI Tallinn